est / eng

KULTUURIDEVAHELINE DIALOOG 2008



Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärke silmas pidades korraldas Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu ühiste väärtuste ümarlaua kolmes erinevas Eestimaa paikkonnas.
 
16. novembril toimub eesti ja rahvusvähemuste folkloorikontsert  “KULTUURIRUUMI RIKKUS” Eesti rahvusraamatukogus.

Eesmärgiks oli:
- teadvustada põliselanikest eestlastele senisest enam, et meie kõrval elavad teised rahvused, kellel on erinev kultuur;
- kultuuridevahelise dialoogi kaudu suurendada ühiskonna sidusust ja sotsiaalset sallivust;
- kaasata konkreetses paikkonnas elavate teiste rahvuste positiivselt meelestatud esindajaid ühistegevusse, et nad saavad end nähtavaks ja kuuldavaks teha ning tunnevad end kuuluvat kohalikku kogukonda;
leida ühised väärtused, mille nimel edaspidi koostööd teha.

Teema-aasta läbiviimist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Hasartmängumaksu Nõukogu.


KOKKUVÕTE

Ümarlauad toimusid:  
-          ÜHISTE VÄÄRTUSTE ÜMARLAUD I Tallinnas 7. veebruaril Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra majas – osalejaid 40 inimest 20-st rahvusseltsist või ühendusest;
-          ÜHISTE VÄÄRTUSTE ÜMARLAUD II Tartus Atlantise klubis 3. aprillil – osalejaid 33 inimest 17-st rahvusseltsist või ühendusest;
-          ÜHISTE VÄÄRTUSTE ÜMARLAUD III Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi majas 29. septembril – osalejaid 32 inimest 20-st rahvusseltsist või ühendusest.
 
ÜHISTE VÄÄRTUSTE ÜMARLAUA peamiseks eesmärgiks oli ühiste väärtuste kaardistamine.
Seda aitasid teha sõnavõtjad:
o        Olga Burmakina (EV Kultuuriministeerium)
o        Rafik Grigorjan (Põhja-Eesti Armeenia Selts)
o        Tatjana Gussarova (Luuleklubi Nadezda)
o        Valter Haamer (Eesti Kultuuriseltside Ühendus)
o        Natalja Jampolskaja (Slaavi Haridus- ja Kultuuriühing MTÜ Bõliina)
o        Anzela Jamsaruk (MTÜ Rasa Keskus)
o        Ene Lukka-Jegikjan (Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu)
o        Sofia Joons (August Pulsti Õpistu)
o        Toivo Kabanen (Eesti Ingerisoomlaste Liit
o        Tatjana Kim (Naisteklubi Lüüra Naised)
o        Mark Klompus (Juudi Selts)
o        Mai Kolossova (Selts Lüster)
o        Tiina Konsen (Tiigi Seltsi Maja)
o        Liidia Kõlvart (Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra)
o        Elena Laane (Tartu lasteaed Tähtvere)
o        Valeria Lavrova ja Jevgeni Timostšuk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
o        Ants Liimets (Narva Eesti Selts)
o        Viivi Lokk (Tallinna Linna Haridusosakond)
o        Jane Mets (Pärnu Linnavalitsus)
o        Urve Mägi (Pelgulinna Rahvamaja)
o        Ljubov Petrova (Kunsti- ja Kultuuriselts Hohloma)
o        Jaak Prozes
o        Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium)
o        Ingrid Rüütel (Eesti Kirjandusmuuseum)
o        Timur Zeifullin (Eestimaa Rahvusvähemuste Ühendus)
o        Viktor Zuo (Hiina Assotsiatsioon eestis)
o        Juris Žigurs (Eestimaa Lätlaste Selts)
o        Hillar Talvik (Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts)
o        Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut)
Kõnelesime sellest, mis on meile kõigile tähtis - sõltumata rahvusest, keelest ja religioonist. Kõnelesaime väärtiustest, mis võivad olla heaks ja loomulikuks ühenduslüliks ning innustada meid kõiki midagi tegema koos. Püüdsime vältida mõttetut kriitikat ja vastandumist. Otsisime ühisjooni ja leidsime.
 
I Ümarlaual Tallinnas
Jüri Viikberg Eesti Keele Instituudist andis ülevaate rahvastiku kujunemisest eri aegadel ehk, millised rahvused, mis ajal ning põhjustel Eestimaale jõudsid.
Eestirootslane Sofia Joons ütles, et muusika on suurepärane ühendav lüli eri rahvuste vahel ning et meil on ühised ka kristlikud väärtused. Eestiarmeenlane Rafik Grigoran lisas, et ksenofoobia segab dialoogi ning et dialoog saab toimuda eelkõige kultuurikandjate vahel ning et iga kohtumine ei ole veel dialoog. Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumist kartis, et tihti oleme väljakujunenud stereotüüpide küüsis. Eestilätlane Juris Žigurs kinnitas teadmist, et eestlastel ja lätlastel on palju ühist: ajalugu, usk, folklooriliikumine, laulu- ja tantsupeod, osa sõnavarast, iseloom, köögikultuur, metsa austus jms. Ta andis ülevaate ka läti intelligentsi tähelepanuväärsest osast eesti kultuuris. Soomeugriluse hea tundja ja kaitsja Jaak Prozes rõhutas, et dialoogi aluseks on teineteise tundmine.Rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüüra esinaine korealanna Liidia Kõlvart ütles, et alustame dialoogi parem hilja kui mitte üldse ning et oma kultuur tuleb rahvusvähemustel igal juhul säilitada.
Tallinna Haridusameti osakonna juhataja Viivi Lokk esitas küsimuse, et kas me ikka teame, et eesti koolis on võimalik õppida oma rahvuskeeles, kui ühes koolis on vähemalt 10 ühe rahvuse kool on juba ammu mitmekultuuriline. Eestileedulaste esindaja Cecilja-Rasa Unt andis teada pühapäevakooli võimalustest oma keele ja kultuuri õppimiseks.
 
II ümarlaual Tartus
Ingrid Rüütel andis lühiülevaate eesti rahvusvähemuste kultuurirühmade väärtustest ja omakultuuri harrastuse motiividest eesti rühmade hinnangute taustal. Tiina Konsen Tiigi Seltsimajast soovis, et teiste rahvuste esindajad võiksid teha suuremat koostööd oma päritolumaa saatkondadega, saates inimesi õppima oma kultuuri keskkonda. Aleksander Paškov tundis muret vene rahvuskultuuri pärast, avaldades kartust, et see hääbub. Üheks põhjuseks peab ta vene kogukonna lõhestumist. Eesti-ingerisoomlase Toivo Kabaneni arvates on rahvuskultuuri toetuseks vaja poliitilist tahet. Anne Ojalo selgitas, et ingerisoomlaste edu pant on organiseerumine ning et organiseerunud rahvusvähemused on heaks partneriks ka riigile. Eestivenelane Valeria Lavrova arvas, et on palju sarnast, aga venelased on kuidagi liiga eraldunud. Tiina Konsen on rõõmus, et Tartus puuduvad religioossed ja rahvuslikud pinged ning et üks põhjusi võib olla see, et Tartus elavatel teiste rahvuste esindajatel on paljudel Tartu Ülikooli haridus. Timur Zeifullin (Eestimaa Rahvusvähemuste Ühendus) on ~20 aastat korraldanud rahvusvähemuste seltsiliikumist. ERÜ peamine eesmärk oli alguses toetada eestlaste taotlusi iseseisvusele. Järgmisena tuli Euroopale selgitada, et Eestis ei diskrimineerita teisi rahvusi ning need mõttetud süüdistused ümber lükata. Jahmatama panev on arvamus, et Eestis elavad eestlased ja venekeelsed, mõistmata, et peale eestlaste elab siin ~140 teist rahvust ja kõik need ei ole venelased ega venekeelsed. Rahvuslikud kogukonnad oleksid võimelised rohkem organiseeruma. Eesti riik ei ole meile midagi võlgu. Kui Eesti riik toetab rahvuskultuuriseltse, siis on vaja teha nii, et raha oleks kätte saada lihtsam. Üks elujõuline kogukond suudab rahalised vahendid ise kätte saada. Mis puudutab meediat, siis on hea kursis olla ka teist infot andvate telekanalite ja ajalehtedega. Eestivenelane Elena Laane: Kõik algab kodust. Mina venelasena tunnen ennast Eestis hästi. Mitte keegi ja mitte kuskil pole mulle teinud rahvuse pärast takistusi. Kindlasti on ühine väärtus haridus. 
  
III ümarlaual Pärnus
Narva eestlaste vähemuse esindaja Ants Liimets andis teada, et eestlasi elab täna Narvas vaid 4 % elanikkonnast. Osa eestlastest on seal juba kaotanud oma emakeele ning kõnelevad vene keeles. Narvas elab üle 70 eri rahvuse esindaja, kes kõnelevad 40 erinevat emakeelt. Nende eri rahvuste seas viidi uurimus, selgitamaks keele, kultuuri ja identiteedi küsimust.
Olga Burmakina EV Kultuuriministeeriumi esindajana andis lühiülevaate Eestimaa rahvuste enesemääratlemisest kultuuriautonoomiana ning eriti vene intelligentsi kujunemisteest Eestis. Kultuuriministeeriumi juurde loodud rahvusvähemuste kultuurinõukoda taastati 2008. aastal. Selles osaleb 17 rahvusvähemuse seltsi esindajat ning ajakirjanikud.
Eesti-ingerisoomlane Hillar Talvik tunnistas, et ingerisoomalsed on eesti kogukonda hästi sulandunud ning et nad on tänulikud Eesti riigile, et neil lubati siia jääda. Tema hinnangul on vene kultuuril suur mõju ingerisoomlaste keelele ja kultuurile. Nii on nad mitmekeelsed ja neil on ehk lihtsam suhelda nii eesti- kui ka venekeelsete kogukondadega.
Eestijuut Mark Klampus andis põhjaliku ülevaate juutide elust ja ajaloost Eestimaal läbi aegade alates 14. sajandist ja lõpetades tänase päevaga. Juutidel oli I Eesti Wabariigi ajal kultuuri omavalitsus, mis likvideeriti nõukogude okupatsiooni ajal. Eesti Wabariiki peab Mark Klampus kõige demokraatlikumaks riigiks just seetõttu, et iga siin elav rahvus sai endale lubada kultuuriautonoomiat, mis oli ainulaadne kogu Euroopas ja ilmselt mujalgi. Eesti II iseseisvusajal taastati eestijuudi seltsid.
Eesti-ingerisoomlane Tatjana Gussarova juhib Pärnus luuleklubi Nadežda. Seal saavad end loominguliselt välja elada erinevas eas ja rahvusest inimesed. See on hea koostöö.
Eestihiinlane Viktor Zuo saabus Eestisse 15 aastat tagasi ning on selle aja jooksul õppinud kõnelema ka eesti keeles. Ta soovib aidata kaasa oma kaasmaalaste kohanemisele Eestis.
Eestivenelane Ljubov Petrova kinnitas, et tema jaoks on Eesti ja eriti tema kodutalu Audrus maailma ilusam ja parim paik. Ta on samuti õppinud kõnelema eesti keeles, et saavutada parem kontakt põliselanikega ning et mõista paremini Eestis toimuvat. Ta peab eriti oluliseks austavat suhtumist oma kultuuri. Ljubovi sõnul oli just eestlased need, kes innustasid teda esile tõstma oma vene juuri.
Valter Haamer ütles, et Eesti Kultuuriseltside Ühendusse kuulub 40 kultuuriseltsi, kellel on palju ühist:
-          tehakse tööd enda rõõmuks;
-          oma rahva rõõmuks.
Ta peab tähtsaks, et inimesed rikastavad üksteist oma väärtustega, sest igaühel on oma väärtused. Kõige olulisemaks väärtuste allikaks peab Valter Haamer kodu ja perekonda. Kui perekond pole tugev, hakkavad last kujundama tänav ja odav meelelahutustööstus. Väga oluline on pere ühisettevõtmised. Aga seltsides ei ole eriti palju rahvast. Ta kutsus üles kasvatama oma seltse, et anda edasi oma keel ja kultuuritraditsioon. Ta lisas, et me kõik soovime koostööd, aga seda võiks olla senisest palju rohkem. Rahvus, kes austab ennast ja oma kultuuri, austab ka teist rahvust!
 
Oli ka neid, kes asetasid end väljapoole eesti riiki või vastandusid sellele. Enamik osalejaist otsis ja leidis positiivset ja ühist enam.
 
Kolmes ümarlauas kaardistatud väärtused on:
Üldinimlikud moraalsed väärtused: armastus, ausus, austus enese ja teiste vastu, teineteise mõistmine, jumalakartus, looduse austus, inimlikkus, sõprus.
Sotsiaalsed väärtused:
  • rahvuslik-kultuurilised: emakeel ja teiste keelte oskus, omakultuur, eestluse jätkusuutlikkus ja elujõud, mitmekultuurilisus – ühine kultuuriruum, vaimsus, haridus, rahvuslik identiteet ja kõrge eneseteadvus, perekond, esivanemad, eneseteostus.
  • demokraatliku riigi ühisväärtused: inimene, tolerantsus, ühtekuuluvustunne, sõltumatus, turvatunne, elu, isamaa, vabadus, stabiilsus, demokraatia, sidus ühiskond, kodanikuühiskond, rahu, rahvus, võrdsus, sõnavabadus, lojaalsus, tervis.
 Mida teha, et need väärtused saaksid hoitud, kaitstud ja väärtustatud?
Selleks on vaja:
· üksteist kuulata;
· üksteisega arvestada;
· suhelda üksteisega;
· mõista ja tunnustada üksteist;
· elada koos sõbralikult;
· aidata üksteist;
· õppida üksteist tundma;
· õppida ära eesti keel;
· rasked küsimused lahendada koos;
· korraldada ühistegevust: koolitused, näitused, sündmused, tähtpäevad ja pühad;
· leida sild järeltulevate põlvedeni väärtuste kaudu;
· palvetada, et kõikides riikides sõjatööstused kokku variseksid;
· lapsi;
· näha iga rahva kultuurikildu ühises mosaiigis.
 
Kõige olulisem on erinevate rahvuste omavaheline järjepidev läbikäimine. Me ei pea ootama, et keegi meiega tegelema hakkab või vastastikku üksteise vastu huvi äratab. Tuleb hakata järjest rohkem koos tegema, koos tähistama ühistel väärtustel põhinevaid tähtpäevi ja pühi, koos korraldama nii haridus- kui kultuurialaseid ettevõtmisi. Me vajame ühist osa erinevate kultuuripõhjadega inforuumis.
 
Iga ümarlaud lõppes rahvaste laulude laulmisega. Eesti ja erinevate rahvaste muusikat tutvustasid Astrid Böning, Eike Vellend, Meel ja Toomas Valk ning Ülle Jantson, Raido Koppel ja Eddi Leet.
 
Töökeeleks oli eesti keel.
 
 
Kokku kirjutaja: Ene Lukka-Jegikjan
13. oktoobril 2008